Portreefotod Ülesanne 2: Portree aknavalgusega

11.09 oli meil ülesanne teha koolis või kooliümbruses aknavalgusega portree. Moodustasime kolmesed grupid ja me otsustasime oma grupiga minna Tehnikakõrgkooli majja. Seekord kasutasin pildistamiseks taas Aperture Priority mode'i - see on lihtsalt tohutult mugav.

Foto 1: ISO 640, f/1.8, 1/500s, 50mm

Behind The Scenes 1

Esimene pilt(Foto 1) on tehtud ühe varuväljapääsu ukse ees, millel olid ka rulood olemas. Alguses paar minutit üritasime välja mõelda, et kuidas seal üldse mingit pilti teha. Proovisin teha kaugemalt, suunaga ukse poole, aga see tundus lihtsalt väga vale juba selle tõttu, et valgus tuli tagant, mis tähendab, et modelli pole näha ja siinkohal ei tundunud ka, et mingit sorti silueti loomine oleks välja tulnud.

LR - Foto 1 & 2

Seejärel otsustasin hoopis kaameraga peaaegu modellile näkku minna, ütlesin modellile, et ta vaataks aknast välja kaugusesse ja ning kõige esimese klõpsuga oli kohe soovitud tulemus olemas. Proovisime ka teisi variante, näiteks veidi suletud ruloodega, aga see ei toiminud väga hästi(vaata: Behind The Scenes 1).

Minu meelest valgus langeb siin valgus suurepäraselt näole ja varjud ei ole liiga tumedad. Kuna kasutasin kõige suuremat ava ja üks silm oli nö. kaugemal kui teine, siis jäi fookusesse ainult üks silm. Ma arvan, et kui ma oleks kasutanud umbes f/2.8, siis oleks juba mõlemad silmad fookusesse jäänud. Märkasin ka, et ISO on tiba kõrgem, kui oleks vaja olnud(arvestades, et kaamera oli valinud säriaja kõigest 1/500s). Ma arvan, et see oli mul enne seda shooti sätitud 640 peale ja kuna suurt vajadust muuta ei olnud, siis nii ta jäigi.

Lisaks, kuna modell vaatab aknast välja sellise lootust otsiva pilguga, siis otsustasin kasutada Lightroomis ka natuke Split Toning'ut, et rõhutada seda "lootus vs lootusetus" tunnet.

Split toning - soojad vs külmad toonid

Tegelikult mulle see pilt väga ei meeldi, sest meenutab rohkem sellist tavalist facebooki profiilipilti kui midagi kunstilist.

Foto 2: ISO 1600, f/3.8, 1/100s, 21mm

Teine pilt(foto 2) sai tehtud siis, kui meil tegelikult olid ülesannetega seotud pildid valmis ja tegime lihtsal aega parajaks. Katariinal tuli idee ronida ühe aknalaua peale, mis oli umbes pooleteise meetri kõrgusel. Kui ta sinna ronis, oli kohe näha kui hästi see aknalaud kompositsiooni poolest sobib.

Kuna see aknalaud oli päris kitsas, siis modell hakkas teesklema nagu ta oleks seal kinni ja üritaks välja pääseda. Pilti vaadates võib isegi mulje jääda, nagu tegu olekski kinnise ruumiga, kus modell on lõksus ja tema ainukeseks lõbustuseks on suletud aken.

Kahjuks pidin töödeldes tema näpud kaadrist välja jätma, sest muidu oleks jäänud aknalaua ääred pildile ja see oleks kogu efekti ära rikkunud.

Kasutasin ISO 1600, sest koridoris kus pilti tegime oli suhteliselt pime ja ainus valgusallikas oligi seesama aken ning tahtsin modelli nägu ka pildile jätta, mitte ainult siluetti. Ava suurus oli 3.8, et fookuses oleks enam-vähem terve keha. Ideaalis oleks võinud isegi veel väiksemat ava kasutada, aga see oli väikseim ava suurus, mida sain kasutada, et ei peaks kompenseerima ISO tõstmisega (üle 1600 oleks mu kaameraga juba päris kole). Kasutasin tol hetkel kit objektiivi 18-55mm ja sättisin selle 21mm peale, sest koridor oli väga kitsas ning et tervet aknalauda peale saada, pidin laia objektiiviga tegema, sest tahapoole astuda ma enam ei saanud. Ma arvan, et 21mm töötab siinkohal hästi, sest jääb mulje nagu foto oleks ka selle kinnise karbi sees tehtud.

Portreefotod Ülesanne 1: Fotod Uues Maailmas

04.09 käisime FS-18 grupiga Uues Maailmas pildistamas ning siin on minu valitud pildid, mis on tehtud väljaspool "2-minutilist" ülesannet. Valisin ainult kolm pilti, sest väga palju rohkem ei teinudki ja need jäid mulle endale silma. Pildistasin kõik pildid Aperture Priority mode's, sest mulle meeldib portreesid kõige suurema avaga pildistada ehk minu objektiivi puhul f/1.8 ja päevavalges pildistades on mugav, kui kaamera sätib automaatselt sobiva säriaja. 

Foto 1: ISO 100, f/1.8, 1/160s, 50mm

Esimene pilt(Foto 1), mis on ka minu lemmik sellest seeriast, on tehtud lihtsalt suvalise paneelmaja seina ja selle vastas olevate põõsaste vahel. Teadsin kohe, et sealt saab mingi normaalse pildi, sest mulle meeldib alati kasutada puulehti, lilleõisi vms taolisi asju, et tekitada sellist "udust" efekti. See on minu arvates kõige lihtsam ja lollikindlam viis, et jäädvustada midagi teistsugust. 

Sättisin siis ka end sinna vahele nii, et kaamera objektiivi ees oleks mingid lehed, et saaks sellist udu efekti tekitada. Praegu kui ma vaatan, siis tegelikult see pildi keskel/paremal pool olev leht oleks võinud seal mitte olla või oleks pidanud sättima seda nii, et see oleks vähem silmapaistev. Hetkel võtab see liiga palju tähelepanu endale.

Üldiselt olen rahul, sest Mark väga ei fänna seda, et teda pildistatakse ja tunneb end poseerides natuke ebamugavalt, aga sellel pildil tundub ta täitsa chill. Palju aitas kaasa see, et ta nõjatus vastu seina.

Foto 2: ISO 100, f/1.8, 1/320s, 50mm

Teine pilt(foto2), on tehtud autotee ääres oleva lombi peegeldusest. Tegin selle must-valgeks, sest värvid tundusid mulle lihtsalt üleliigsed ja pigem tekitasid segadust.

Ega pildistamise ajal väga midagi ei mõelnudki sellest, aga hiljem märkasin, et see leht, mis pildi keskel-paremal silma jääb, on südame kujuga. Kas see süda nüüd Margist midagi kõnetab, ei tea, aga huvitav kontseptsioon (hägune peegeldus + süda) sellegipoolest.

Pilt oleks parem, kui oleksin kasutanud väiksemat ava,(f/9 näiteks) et fookuses oleks terve peegeldus või siis teine variant, kui ma oleks märganud seda südamekujulist lehte enne, oleks võinud just ainult selle peale fokusseerida suure avaga.

Foto 3: ISO 100, f/1.8, 1/250s, 50mm

Kolmas pilt(foto 3), mis on tehtud ühe paneelmaja välisukse ees. Idee tuli jälle lihtsalt sellest, et nägin võimalust kasutada ära treppide toetuspiirdeid, et tekitada nurkadesse seda "udust" efekti. Väga originaalne, ma tean, aga päris tihti inimestele meeldivad sellised efektid. 

Muud midagi erilist sellel pildil ma ei näe. Vasakul ääres jääb silma mingi pruun asi, see võiks seal olemata olla. 

Ma arvan, et see sessioon näitas mulle seda, et mul on alati olemas üks kindel variant, kuidas pildid natukenegi huvitavamaks muuta (jah ma mõtlen seda "udu" efekti), mis on tore ja nii, aga ma tahan rohkem keskenduda uute viiside leidmisele, et mul oleks veel rohkem erinevaid stiile, millele ma saaks toetuda, kui muud ideed fotosessiooni ajal otsa saavad näiteks.