Ülesanne 4: Objektiivide valik ja portreefoto

Selle ülesande jaoks kasutasin kahte objektiivi - 70-200mm ning 18-55mm. 

Kõige loomulikumad nägid välja pildid vahemikus 55-130mm. Samas ka 200mm on üsna okei. 35mm ja sellest alla on nägu juba liiga moonutatud, 18mm peal jääb mulje nagu tegu oleks fisheye objektiiviga

18-35mm(või isegi laiemaid objektiive) on hea kasutada siis kui tegu on näiteks üritusega, kuhu on vaja peale saada korraga võimalikult palju infot - parim näide selleks on ööklubide pildistamine, kus fisheye objektiivid ka väga moes on ja inimestele läheb peale see efekt.

Selle ülesandega seoses kasutasin esimest korda elus suuremat objektiivi kui 55mm ja olen teleobjektiividest nüüd väga vaimustuses. Kõige enam meeldib mulle teleobjektiivide juures see, kuidas see toob tausta subjektile palju lähemale - mida rohkem sisse zoomida, seda lähemal taust tundub olevat. Näeksin end teleobjektiivi kasutamas kõige rohkem üritustel, kontsertidel ja muudes kohtades, kus tihtipeale näiteks lavale ligipääsu pole või esinejale lähedale minna ei oleks mõistlik. 

ISO 400, F/8 ja 1/100s

Loodusfoto: Maastikufoto

Nagu ka oma portreefotod, tegin loodusfotod Stroomi rannas, 24.09 õhtul. Kuna olen varem korduvalt tulemusteta otsinud Stroomi rannas ilusaid kohti pildistamiseks, siis ka seekord oli väga keeruline leida midagi, mis silma jääks. Kuna päike parasjagu loojus, tuli mõte kasutada vähemalt ühe pildi jaoks seda nähtust ära.

Esimene pilt (pilt 1) on kokku pandud HDR stiilis neljast pildist, mille tegin statiivi pealt. Koheselt pildi peale vaadates näeme, et päikeseloojang on küll väga nõrk siin - kahjuks juhtus nii, et just loojangu ajal kadus päike pilvede taha ära. Kuna ma pole loodusfotot kunagi varem teinud, siis mul ei olnud ka seda kogemust, mis ütleks mulle, et tuleb ka selliste asjadega arvestada.

Aga idee oli igatahes sellel, et pilt on mitmedimensiooniline, sest esi plaanil on see kivi ja taga oleks ilus päikeseloojang. Mõte oli vähemalt hea...

Pilt 1: mitmedimensiooniline maastikufoto
HDR - ISO 100, f/22, 18mm

Kuna ilm oli rannas tohutult tuuline ja külm, siis kokku läks mul nende nelja pildi tegemiseks umbes 20 sekundit, sest rohkem ei kannatanud. Ja ega ma koha peal eriti midagi mõelnudki - säriajad sättisin tunde järgi ja teadsin, et sellest piisab. Ma isegi ei jälginud seda, et horisont sirge oleks, niiet selle tõttu on originaalpildid väga viltused.

Kõige suurem õppetund siinkohal oligi loomulikult see, et looduspilte tehes tuleb alati arvestada ilmaoludega - nii lihtsamad asjad näiteks temperatuur ja tuule kiirus kui ka asjad, millele üldiselt tähelepanu ei pöörata - päikeseloojangu kellaaeg ja pilvisus. 

Teine pilt (pilt 2) on tehtud siis, kui Stroomi rannas sai juba tükk aega uudistatud, tundus nagu kõik oleks nähtud ja tekkis vaikselt frustratsioon. Hakkasin kodu poole liikuma kui nägin mingeid närtsinud taimi. Tegin ühest pilti, vaatasin, et jääb päris huvitav. Siis märkasin nende taimede kohal kõrgpingeliine ja teadsin kohe, kuidas neid pildi jaoks ära kasutada. 

Pilt 2: minimalistlik looduspilt
ISO 800, f/5.6, 1/100s, 55mm

Kuidas kõrgpingeliinid loodusega kokku lähevad, sa küsid? 

Väga lihtsalt - kõrgpingeliinid on looduses juba pikka aega olnud ning selle tõttu on ka nad osa loodusest - sealne keskkond on ennast nende tõttu ümber paigutanud ja/või sellega harjunud. Näeme ju tihti, et kured on endale elektriposti otsa pesa ehitanud. See on lihtsalt osa tänapäeva loodusest. 

Antud pilt võibki näiteks sümboliseerida seda, kuidas inimtegevus loodust mõjutab - kuigi taim on tõenäoliselt surnud lihtsalt selle tõttu, et suvi on läbi, võib ju pilti vaadates arvata, et see taim leidis oma lõpu just inimtegevuse tõttu.

Igatahes mulle tundub, et see pilt võiks sobida loodusfoto kategooriasse kuigi tegelikult ma valisin selle pildi lihtsalt selle tõttu, et mulle meeldivad need jooned - ilma nendeta oleks pilt palju igavam.

See ülesanne tõstataski minu jaoks küsimuse, et mis on loodusfoto ja mis mitte. Kunagi kui ühel Eestifoto koolitusel käisin, siis seal räägiti, et selle vahel ongi suhteliselt õrn piir. Tol ajal tegin selle endale selgeks nii - kui kajakas kogemata su maja katusele maandub ja sa temast pilti teed, siis see ei ole loodusfoto. Aga kui kajakas su maja korstna otsa pesa hakkab ehitama ja sa saad pildile hetke, kus kajakas parasjagu seda pesa ehitab, siis see on loodusfoto, mis siis, et see on linnas tehtud pilt.

Portreefotod Ülesanne 3: Valgus erineva nurga alt

Kui FS-18 õppejõududega Kõrvemaale jõudsid, oli Reio juba haigeks jäänud - Selle tõttu tegin ma 24.09 õhtupoolikul oma portreepildid hoopis Stroomi rannas. Modelliks kasutasin oma tüdrukut, kes tunneb end kaamera ees üsna mugavalt, seega oli suhteliselt lihtne häid pilte saada.

Pilt 1: Backlit Portrait - ISO 100, f/1.8,  1/320s, 50mm

Originaal

Esimene pilt (pilt 1) sündis nii, et nägin, kuidas päikese loojudes olid tekkinud lahedad diagoonaalsed puuvarjud muru peale ja tahtsin neid ära kasutada. Minu arust jäi päris lahe. Valgus tuleb modellile tagant ja see tekitab juuste ümber mõnusa aura.

Nägu oli tegelikult originaalpildis palju tumedam loomulikult, aga töödeldes sättisin exposure'i näo järgi paika - see tegi küll ülejäänud pildi väga eredaks, aga Radial Filter'iga sai selle lihtsalt ära parandatud.

Välitingimustes pildistades ma üldiselt väldiks tagantpoolt tulevat valgust just selle tõttu, et see jätab tihti modelli näo liiga tumedaks. Kui kasutada modelli pildistamiseks tagantpoolt tulevat valgust, siis oleks 90% juhtudest tarvis välku või refelktorit.

Pilt 2: Sidelight Portrait - ISO 100, f/1.8, 1/200s, 50mm

Teine pilt (pilt2) on siis küljepealse valgustusega. Valisin selle pildi, sest kuna ilm oli väga-väga tuuline ja tuul puhus just külje pealt, siis midagi muud kui sellist sassis juustega pilti oli võimatu saada ja see oli nendest kõige õnnestunum.

Kuna nii selle kui ka teiste piltide juures oli päike loojumas, siis valgus oli väga pehme ning kuigi pehme valgusega üldiselt ei teki tugevaid varje, siis siin pildil on näha vasaku silma juures veidi tugevamat varju. See pole küll väga häiriv, aga oleks saanud parandada, kui modell oleks end veidi näoga päikeseloojangu poole pööranud. Kaamerast pilte vaadates polnud isegi aru saada, et seal vari oleks niiet seda enam tuleb edaspidi sellele rohkem tähelepanu pöörata.

Pilt 3: Frontlight Portrait - ISO 100, f/1.8, 1/200s, 50mm

Kolmas pilt (pilt 3) - Seda oli esialgu päris keeruline teha, sest modell pidi vaatama päikese suunas ja iga teise pildi peale jäi silmade kissitamine. Ütlesin modellile, et ta vaataks kõrvale ja see töötas kohe. Kindlasti on frontlight üks mu lemmikuid valguse asetusi portreede pildistamisel, sest järeltöötluses pole vaja peaaegu midagi parandada. Valgus jääb väga loomulik, mõned õrnad varjud, mis lisavad pildile väärtust - sobib eriti naiste pildistamiseks, sest jätab väga õrna/kerge mulje.


Kõige rohkem õppisin sellest ülesandest pöörama rohkem tähelepanu varjudele. Varjud võivad olla ideaalsed detailid, mis annavad pildile väga palju ruumilisust, jooni, loomulikkust ning samamoodi võivad varjud olla ka täiesti üleliigsed, kohmetud ja segavad detailid, mis ainult kahandavad pildi väärtust - see tähendab, et tuleb tähelepanelik olla :)

Lisaks olen väga rahul sellega, et igal valitud pildil on fookus täpselt silmades, olen sellele viimasel ajal aina rohkem tähelepanu pööranud.

First Editorial Assignment

I chose my assignment to be an event I would have attended anyway - even if not as a photographer. I think this is really important for photographers because I find there is little joy to photgraphing events you do not find interesting yourself and this could easily lead to a burnout.

So the event started at exaclty 6PM on Thursday and I arrived there 3 minutes late due to traffic jams(for my excuse, the bus I took was supposed to arrive at 5:35!).  But I let the management know and they were OK with it. As soon as I arrived in the room the event was happening in, I took out my DSLR and started shooting, acting as if I was supposed to arrive a few minutes late. I know it's really important to not panic in these moments because if you would panic, everyone's attention would be on you. So I avoided that successfully. 

Across 1 hour and 30 minutes the event lasted, I took exactly 149 photos (plus a few failed ones I deleted on the spot) and ended up sending the organizers 50 photos. You can see the 50 photos I chose here: 

https://drive.google.com/open?id=1vOvyd3o4q-Tq7xxYU-1HuOGqnM___Dbd

I chose to send 50 photos because more would be already too much and the pictures would start to look the same. A bit less wouldn't give good enough overview of the flow of the event, in my opinion. 

I will now talk about the flow of the gallery,why some pictures are more important than others(I will highlight them here as well) and why I left out 99 pictures. 

Photo 1: Introduces the event - "How to Master Instagram"

So the very first picture in the gallery is also one of my favourites (Photo 1). I think it introduces the event perfectly - It shows what the event is about and who is the speaker. I think every event gallery needs to have at least one introduction photo. For example, I know that nightclub photographers always start their galleries with a picture of the building the event is held in because it's a really important that the people who look at the gallery immediately know where this event was held in. For this event however, the "where?" question was not that important. The most important thing was to document what the event was about and I think I got it right. 

Photo 2: Showing that the event is being livestreamed 

Another part of the introduction was a picture showing that this event is being livestreamed on Facebook (Photo 2). It's really nothing special but I think it adds some overall value to the event and the gallery. 

Another important part of the introduction is to show the people at the event. I didn't focus on it too much for the introduction because the people were one of the main focuses throughout the event anyway. 

Throughout the event I took many different angled photos of the speaker and of the people. Some with a 50mm lens to focus on a smaller groups of people and some with a wide angle lens to showcase what the room looks like and the overall setting of the event. I made good effort to get some great shots of the speaker because I knew that I wanted to contact the speaker after the event and personally send him some of the pictures I made of him (he runs a business in the same niche I'm interested in and I want to learn from him. This is the whole reason I chose to photograph this exact event)

Organizer thanking the speaker - not a great picture
in terms of quality, but a very important one
in terms of documenting the event

Towards the end of the event, when the speaker was finished, the organizers gave the speaker a present as a thank you. Now, the light conditions were not very good towards the end of the event(it was getting late and light came only from the windows) and because I used Aperture Priority mode throughout the event, my camera automatically set the shutter speed to 1/50s for this picture (ISO was already 1600 and I didn't want to push it further than that, my camera is not that good) and I was in a hurry to get this picture, so it's a bit blurry - many photographers would delete the picture because of the blur(also the colours are blue because the projector screen was glowing blue) but forget that it's more important to just capture this moment with whatever quality available rather than not capturing this moment at all. 

Fan taking a selfie with the speaker.
 And a pineapple - why not.

After the event was done, it was of course time to capture some fan and group pictures. This was just a few bonus pictures which were not mandatory to the event, but again add some value and for me, it's just always nice to hang out with the people who organized the event and make connections. For example, they immediately asked me if I can come take pictures for their future events too and two of the organizers were even interested in a portrait session. This is the reason photographers can't just take the photos and then disappear, which I've seen a lot. 

All-in-all, this event was a massive success for me, because the organizers were really happy with the pictures and besides that I made many new connections.

Last, I left out 99 pictures and the reason behind this is that it was such a small scale event that including more than 50 pictures would just be way too much. Most of the 99 pictures left out were basically just bad duplicates of the 50 pictures I chose. There were also a few photos of people with their eyes closed and I know people hate seeing themselves online like that, so I did my best to avoid including these. 

Reason you should sometimes doublecheck your photos on the spot

One of the most important things I learned from this event was to always bring a flash, even if you are 90% sure that you don't need it. Before the event I was sure the room was going to be well lit(because why wouldn't it be?). Well, the lighting was fine at first, but as the time went on, it got darker outside and they only used natural light in that room so towards the end of the event it wasn't that easy to get a good shot anymore. So - bring a flash. 

Other than that, I'm not quite sure what else I should take note of - I'd love to see other peoples work so I could see if I missed something important that should be included in event photography. The beginning and the end of the event was for me the fun part, because that's when I had to be on point but the mid-part(so about an hour) was quite dull(they didn't have any activities/excercises and it was just like a regular university lecture) because I didn't want to take the same pictures over and over again. I'd love to see some examples of how I can make the mid-part of an event like that more interesting for myself. 

Oh and I edited the photos right after I got home and it took me exactly 2 hours as I predicted. The organizers were very pleased for the fast delivery :) 

Portreefotod Ülesanne 2: Portree aknavalgusega

11.09 oli meil ülesanne teha koolis või kooliümbruses aknavalgusega portree. Moodustasime kolmesed grupid ja me otsustasime oma grupiga minna Tehnikakõrgkooli majja. Seekord kasutasin pildistamiseks taas Aperture Priority mode'i - see on lihtsalt tohutult mugav.

Foto 1: ISO 640, f/1.8, 1/500s, 50mm

Behind The Scenes 1

Esimene pilt(Foto 1) on tehtud ühe varuväljapääsu ukse ees, millel olid ka rulood olemas. Alguses paar minutit üritasime välja mõelda, et kuidas seal üldse mingit pilti teha. Proovisin teha kaugemalt, suunaga ukse poole, aga see tundus lihtsalt väga vale juba selle tõttu, et valgus tuli tagant, mis tähendab, et modelli pole näha ja siinkohal ei tundunud ka, et mingit sorti silueti loomine oleks välja tulnud.

LR - Foto 1 & 2

Seejärel otsustasin hoopis kaameraga peaaegu modellile näkku minna, ütlesin modellile, et ta vaataks aknast välja kaugusesse ja ning kõige esimese klõpsuga oli kohe soovitud tulemus olemas. Proovisime ka teisi variante, näiteks veidi suletud ruloodega, aga see ei toiminud väga hästi(vaata: Behind The Scenes 1).

Minu meelest valgus langeb siin valgus suurepäraselt näole ja varjud ei ole liiga tumedad. Kuna kasutasin kõige suuremat ava ja üks silm oli nö. kaugemal kui teine, siis jäi fookusesse ainult üks silm. Ma arvan, et kui ma oleks kasutanud umbes f/2.8, siis oleks juba mõlemad silmad fookusesse jäänud. Märkasin ka, et ISO on tiba kõrgem, kui oleks vaja olnud(arvestades, et kaamera oli valinud säriaja kõigest 1/500s). Ma arvan, et see oli mul enne seda shooti sätitud 640 peale ja kuna suurt vajadust muuta ei olnud, siis nii ta jäigi.

Lisaks, kuna modell vaatab aknast välja sellise lootust otsiva pilguga, siis otsustasin kasutada Lightroomis ka natuke Split Toning'ut, et rõhutada seda "lootus vs lootusetus" tunnet.

Split toning - soojad vs külmad toonid

Tegelikult mulle see pilt väga ei meeldi, sest meenutab rohkem sellist tavalist facebooki profiilipilti kui midagi kunstilist.

Foto 2: ISO 1600, f/3.8, 1/100s, 21mm

Teine pilt(foto 2) sai tehtud siis, kui meil tegelikult olid ülesannetega seotud pildid valmis ja tegime lihtsal aega parajaks. Katariinal tuli idee ronida ühe aknalaua peale, mis oli umbes pooleteise meetri kõrgusel. Kui ta sinna ronis, oli kohe näha kui hästi see aknalaud kompositsiooni poolest sobib.

Kuna see aknalaud oli päris kitsas, siis modell hakkas teesklema nagu ta oleks seal kinni ja üritaks välja pääseda. Pilti vaadates võib isegi mulje jääda, nagu tegu olekski kinnise ruumiga, kus modell on lõksus ja tema ainukeseks lõbustuseks on suletud aken.

Kahjuks pidin töödeldes tema näpud kaadrist välja jätma, sest muidu oleks jäänud aknalaua ääred pildile ja see oleks kogu efekti ära rikkunud.

Kasutasin ISO 1600, sest koridoris kus pilti tegime oli suhteliselt pime ja ainus valgusallikas oligi seesama aken ning tahtsin modelli nägu ka pildile jätta, mitte ainult siluetti. Ava suurus oli 3.8, et fookuses oleks enam-vähem terve keha. Ideaalis oleks võinud isegi veel väiksemat ava kasutada, aga see oli väikseim ava suurus, mida sain kasutada, et ei peaks kompenseerima ISO tõstmisega (üle 1600 oleks mu kaameraga juba päris kole). Kasutasin tol hetkel kit objektiivi 18-55mm ja sättisin selle 21mm peale, sest koridor oli väga kitsas ning et tervet aknalauda peale saada, pidin laia objektiiviga tegema, sest tahapoole astuda ma enam ei saanud. Ma arvan, et 21mm töötab siinkohal hästi, sest jääb mulje nagu foto oleks ka selle kinnise karbi sees tehtud.

Portreefotod Ülesanne 1: Fotod Uues Maailmas

04.09 käisime FS-18 grupiga Uues Maailmas pildistamas ning siin on minu valitud pildid, mis on tehtud väljaspool "2-minutilist" ülesannet. Valisin ainult kolm pilti, sest väga palju rohkem ei teinudki ja need jäid mulle endale silma. Pildistasin kõik pildid Aperture Priority mode's, sest mulle meeldib portreesid kõige suurema avaga pildistada ehk minu objektiivi puhul f/1.8 ja päevavalges pildistades on mugav, kui kaamera sätib automaatselt sobiva säriaja. 

Foto 1: ISO 100, f/1.8, 1/160s, 50mm

Esimene pilt(Foto 1), mis on ka minu lemmik sellest seeriast, on tehtud lihtsalt suvalise paneelmaja seina ja selle vastas olevate põõsaste vahel. Teadsin kohe, et sealt saab mingi normaalse pildi, sest mulle meeldib alati kasutada puulehti, lilleõisi vms taolisi asju, et tekitada sellist "udust" efekti. See on minu arvates kõige lihtsam ja lollikindlam viis, et jäädvustada midagi teistsugust. 

Sättisin siis ka end sinna vahele nii, et kaamera objektiivi ees oleks mingid lehed, et saaks sellist udu efekti tekitada. Praegu kui ma vaatan, siis tegelikult see pildi keskel/paremal pool olev leht oleks võinud seal mitte olla või oleks pidanud sättima seda nii, et see oleks vähem silmapaistev. Hetkel võtab see liiga palju tähelepanu endale.

Üldiselt olen rahul, sest Mark väga ei fänna seda, et teda pildistatakse ja tunneb end poseerides natuke ebamugavalt, aga sellel pildil tundub ta täitsa chill. Palju aitas kaasa see, et ta nõjatus vastu seina.

Foto 2: ISO 100, f/1.8, 1/320s, 50mm

Teine pilt(foto2), on tehtud autotee ääres oleva lombi peegeldusest. Tegin selle must-valgeks, sest värvid tundusid mulle lihtsalt üleliigsed ja pigem tekitasid segadust.

Ega pildistamise ajal väga midagi ei mõelnudki sellest, aga hiljem märkasin, et see leht, mis pildi keskel-paremal silma jääb, on südame kujuga. Kas see süda nüüd Margist midagi kõnetab, ei tea, aga huvitav kontseptsioon (hägune peegeldus + süda) sellegipoolest.

Pilt oleks parem, kui oleksin kasutanud väiksemat ava,(f/9 näiteks) et fookuses oleks terve peegeldus või siis teine variant, kui ma oleks märganud seda südamekujulist lehte enne, oleks võinud just ainult selle peale fokusseerida suure avaga.

Foto 3: ISO 100, f/1.8, 1/250s, 50mm

Kolmas pilt(foto 3), mis on tehtud ühe paneelmaja välisukse ees. Idee tuli jälle lihtsalt sellest, et nägin võimalust kasutada ära treppide toetuspiirdeid, et tekitada nurkadesse seda "udust" efekti. Väga originaalne, ma tean, aga päris tihti inimestele meeldivad sellised efektid. 

Muud midagi erilist sellel pildil ma ei näe. Vasakul ääres jääb silma mingi pruun asi, see võiks seal olemata olla. 

Ma arvan, et see sessioon näitas mulle seda, et mul on alati olemas üks kindel variant, kuidas pildid natukenegi huvitavamaks muuta (jah ma mõtlen seda "udu" efekti), mis on tore ja nii, aga ma tahan rohkem keskenduda uute viiside leidmisele, et mul oleks veel rohkem erinevaid stiile, millele ma saaks toetuda, kui muud ideed fotosessiooni ajal otsa saavad näiteks.