Portreefotod Ülesanne 2: Portree aknavalgusega

11.09 oli meil ülesanne teha koolis või kooliümbruses aknavalgusega portree. Moodustasime kolmesed grupid ja me otsustasime oma grupiga minna Tehnikakõrgkooli majja. Seekord kasutasin pildistamiseks taas Aperture Priority mode'i - see on lihtsalt tohutult mugav.

Foto 1: ISO 640, f/1.8, 1/500s, 50mm

Behind The Scenes 1

Esimene pilt(Foto 1) on tehtud ühe varuväljapääsu ukse ees, millel olid ka rulood olemas. Alguses paar minutit üritasime välja mõelda, et kuidas seal üldse mingit pilti teha. Proovisin teha kaugemalt, suunaga ukse poole, aga see tundus lihtsalt väga vale juba selle tõttu, et valgus tuli tagant, mis tähendab, et modelli pole näha ja siinkohal ei tundunud ka, et mingit sorti silueti loomine oleks välja tulnud.

LR - Foto 1 & 2

Seejärel otsustasin hoopis kaameraga peaaegu modellile näkku minna, ütlesin modellile, et ta vaataks aknast välja kaugusesse ja ning kõige esimese klõpsuga oli kohe soovitud tulemus olemas. Proovisime ka teisi variante, näiteks veidi suletud ruloodega, aga see ei toiminud väga hästi(vaata: Behind The Scenes 1).

Minu meelest valgus langeb siin valgus suurepäraselt näole ja varjud ei ole liiga tumedad. Kuna kasutasin kõige suuremat ava ja üks silm oli nö. kaugemal kui teine, siis jäi fookusesse ainult üks silm. Ma arvan, et kui ma oleks kasutanud umbes f/2.8, siis oleks juba mõlemad silmad fookusesse jäänud. Märkasin ka, et ISO on tiba kõrgem, kui oleks vaja olnud(arvestades, et kaamera oli valinud säriaja kõigest 1/500s). Ma arvan, et see oli mul enne seda shooti sätitud 640 peale ja kuna suurt vajadust muuta ei olnud, siis nii ta jäigi.

Lisaks, kuna modell vaatab aknast välja sellise lootust otsiva pilguga, siis otsustasin kasutada Lightroomis ka natuke Split Toning'ut, et rõhutada seda "lootus vs lootusetus" tunnet.

Split toning - soojad vs külmad toonid

Tegelikult mulle see pilt väga ei meeldi, sest meenutab rohkem sellist tavalist facebooki profiilipilti kui midagi kunstilist.

Foto 2: ISO 1600, f/3.8, 1/100s, 21mm

Teine pilt(foto 2) sai tehtud siis, kui meil tegelikult olid ülesannetega seotud pildid valmis ja tegime lihtsal aega parajaks. Katariinal tuli idee ronida ühe aknalaua peale, mis oli umbes pooleteise meetri kõrgusel. Kui ta sinna ronis, oli kohe näha kui hästi see aknalaud kompositsiooni poolest sobib.

Kuna see aknalaud oli päris kitsas, siis modell hakkas teesklema nagu ta oleks seal kinni ja üritaks välja pääseda. Pilti vaadates võib isegi mulje jääda, nagu tegu olekski kinnise ruumiga, kus modell on lõksus ja tema ainukeseks lõbustuseks on suletud aken.

Kahjuks pidin töödeldes tema näpud kaadrist välja jätma, sest muidu oleks jäänud aknalaua ääred pildile ja see oleks kogu efekti ära rikkunud.

Kasutasin ISO 1600, sest koridoris kus pilti tegime oli suhteliselt pime ja ainus valgusallikas oligi seesama aken ning tahtsin modelli nägu ka pildile jätta, mitte ainult siluetti. Ava suurus oli 3.8, et fookuses oleks enam-vähem terve keha. Ideaalis oleks võinud isegi veel väiksemat ava kasutada, aga see oli väikseim ava suurus, mida sain kasutada, et ei peaks kompenseerima ISO tõstmisega (üle 1600 oleks mu kaameraga juba päris kole). Kasutasin tol hetkel kit objektiivi 18-55mm ja sättisin selle 21mm peale, sest koridor oli väga kitsas ning et tervet aknalauda peale saada, pidin laia objektiiviga tegema, sest tahapoole astuda ma enam ei saanud. Ma arvan, et 21mm töötab siinkohal hästi, sest jääb mulje nagu foto oleks ka selle kinnise karbi sees tehtud.